Inimest võib märgata ka teda austamata. Koheldes teda kui asja - võttes talt tema väärikuse. Seda ilmtingimata isegi mitte nautides - või vahest siiski?
Ma ei küsi su austust.
Ma ei palu su austust.
Ma ei anu su austust.
Ma tean - ma pole seda nagunii ära teeninud.
Aga mõtle, kas sinu elus on keegi kellest sa tõesti hoolid. Mõtle hästi järele.
Inimene, kellele tead, et võid usaldada oma mured ning kellega soovid jagada oma rõõme. Inimene, kellel käest kinni hoida - nii unes kui ilmsi.
Tema vastu tuleks ehk austust õppida. Austust, mis ei sõltu hetkeseisundist.
Võib olla peaks see olema inimene, kes lamab öösel sinu kaisus.
Aga ehk peaksid see olema Sina ise.